seiskunud aeg ehk eesti maja

õnne, riina!

kella ühe ja kahe vahel

jälle on väga soe. mõnus. kaks viimast pilti on tehtud samast kohast, praktiliselt samal ajal. viimane on fotograaf michael blamey oma, mille ta postitas oma blogis melbourne today päevafotona. ikka seesama blamey, kelle blogisid mitu aastat vaatan. naljakas, me olime üks ühel, teine teisel pool tänavat. pildistasin ka meest kaameraga...

sigarettidest

täna käisin külas, nii umbes pool tundi trammisõitu (trammiliinide pikkuselt pidi melbourne olema maailmas pikim). eramute rajoon. tahtsin pudeli veini kaasa osta ja ühtlasi proovida, kas saan ka paki sigarette. sigarette siin kuskil müügil keegi ei näe, neid nagu ei müüdakski. aga müüakse , kõik ilusti kardina taga peidus. pead teadma nime ( või mingit numbrit) mida küsida. müüja ei tohi niisama kardinat eest tõmmata ja sulle neid kõiki näidata ja veel konsulteerida. ja kallid pidid olema.
nägin siiski kardina taha, aga sellest polnud suurt abi, sest vastu vaatasid ühesugused tumedad karbid, kaugemalt ei erista ühtki sigaretimarki. nad ei olnud kallid , nad olid ropult kallid.
3.ja 4. fotol on opossumid, kes pimedas tulid meie peade kohale viinamarju krõbistama. all trepil kass passis nende tegemisi.

mööda rannikut

 et kõike seda ja palju muudki näha, ostsin kahe päeva tuuri. mugav variant, sest minu hotell kuulus nende hulka, mille eest tuuribuss rahva peale korjas. tunnike tiirutamist ja meid kogunes 24. tore seltskond eesotsas giidiga, kes oli ühtlasi ka bussijuht. ei saa ju vaatamata jätta nii kuulsat kohta nagu 12 apostlit (tegelikult on neid alles 9. foto 4) ilm polnud kõige parem, suht külm ja sadas vahelduva eduga.aga terve rannik oli ilus. fotod 8,9,10,13 - loch ard gorge, 11 - london bridge, millelt praeguseks on üks kaare koht ära murdunud. kunagi sõideti sellel autodega. murdumise ajal keegi kannatada ei saanud, ainult mõned inimesed olevat otsale lõksu jäänud. nende päästjateks ei olnud politsei, sest kui neile tuli kõne, et london bridge murdus, siis peeti seda naljaks.

esmaspäev algas nii

 keegi oleks mind nagu äratanud. liiga vara oli. ja akna taga olid niisugused pallid. punane lendas minu poole ja armas tegelane ütles vist tere

  uuesti magama minna ka ei tahtnud, läksin rõdule (teadagi mida tegema) ja ilmus vikerkaar, ikka see päris, terve kaar, mitte jupike. vikerkaare nägemine erutab mind alati, reisil olles eriti. olen reisil mitmes kohas vikerkaart näinud ja mul on oma teooria, et see tooks nagu õnne. igaljuhul olen praegu üpris õnnelik, vaatamata sellele, et sajab, temperatuur on langenud 20 kraadi, 38-salt 18-ni. ongi vaja läinud bikiine ja õhukest sulejopet.

 aga kui ilmad veel soojad olid , algasid hommikud raamatukogu ees.

ja nii on raamatukogu ees päeval

kängud ja koaalad

 1. peitepilt: kus on koaala? sellel fotol on ta veel väga hästi nähtav, aga tegelikkuses on neid päris raske märgata. nad tukuvad liikumatult kõrgel puulatvades. 3. kõige lihtsam võimalus koaalaga tutvuda, reklaamide kaudu.

 kängurudega on hoopis lihtsam. kui nad juba kuskil on, siis ikka hulgakesi. need fotod kängurudest on kõik pildistatud vabas looduses. hommikul tulid kriketiväljakule sööma ning hiljem kohtasime neid igal pool.